Текст песни Reis Kuule - Vennaskond

Reis Kuule

Kolm, kaks, јks, null?
Pµhjatus laotuses t¤htedekett,
kosmosse s¶¶stab me kanderakett.
Kaks, јks, meis startides pakitseb µud,
meist vabaneb maakera kјlgetµmbejµud.
Hµbejalt l¤igivad meie skafandrid,
meist maha j¤id atmosf¤¤r, ookeanid, mandrid.
Tundmatus kauguses rohetab emake Maa.
Akvamariinsinist v¤rvi on kraatrites kuupind,
teleekraanilt ma tervitan sind.
Koduplaneedile niipea me naasta ei saa.
њle mustava tјhjuse kui p¤rlikee
helendava trassina jookseb Linnutee.
igav nii maastik, kraatrite suud,
nii kaunis, nii kohutav n¤ib meile kuu.
Illuminaatorist n¤ha vµib јksteist
t¤htede taustal Apollo 11.
On reede ja juulikuu kuueteistkјmnes p¤ev.
P¤iksekiired meist j¤tavad tumedad varjud,
vaikivad huuled, kuid sisemus karjub.
Vµib juhtuda, et sinitaevast me enam ei n¤e.
Hµbejalt l¤igivad meie skafandrid,
meist maha j¤id atmosf¤¤r, ookeanid, mandrid.
Tundmatus kauguses rohetab emake Maa.
Akvamariinsinist v¤rvi on kraatrites kuupind,
teleekraanilt ma tervitan sind.
Koduplaneedile niipea me naasta ei saa.
Illuminaatorist n¤ha vµib јksteist
t¤htede taustal Apollo 11.
On reede ja juulikuu kuueteistkјmnes p¤ev.
P¤iksekiired meist j¤tavad tumedad varjud,
vaikivad huuled, kuid sisemus karjub.
Vµib juhtuda, et sinitaevast me enam ei n¤e.